Sügis me diivanil

Uues kuues

Sügis mu arm, koos oma mahetoonide, meeletute küünlapõletamisrallidega, veidra tahtmisega mõne kohvitassi asemel teed lürpida (mis värk sellega on?), teoorias tehtava ideega hakata rohkem lugema ja kuduma, Sügis oma aroomide, mälestuste ja tunnetega – ikka Sa köidad ja lummad mind. Tundub nagu me kodu muutub praegu koos metsade ja rabadega – värvid langevad taevast alla, sammal tundub ilmade jahenedes nii soojendav, suvemagusad lõhnad vahelduvad sügisvärskusega, inimloomad lendavad tööle. Erinevate sügisvärvide, mustrite ja tekstuuride mänglev kohtumine diivanipehmuses, vaibavärvides, meeleoluvalgustes ja kodulõhnades tekitab nii mõnus-hubase tunde – kas ma üldse peaksin niimoodi tahtma koduuksest, või diivanilohust, kaugemaid maid avastama minna (kui siis vaid koerale hädavajalikule metsaringile)? Selle suure hubasuse-vati sees ei suutnud ma vastu panna soovile lisada uutele diivanipatjadele omalt poolt midagi, mis neid veel lõbusamaks, õdusamaks ja pisut omanäolisemaks teeks. Lõnga on mul ju nendest igasügisestest poolelijäävatest kudumistuhinatest küllaga. Nende patju ja pleede ääristavate lõngatuttidega võib nüüd vähemalt kudumise (juristiliselt õigem oleks öelda küll  – lõngatöö) reale linnukese teha ja nii rahus oma “sambla” alla kerra kerides aknast aastaaegade möödumist imetleda. See on selleks parim koht maailmas.

 
           

Tavapärasest värvilisem pulmarong

Pulmapidu ülitore

lj-7

Nagu ikka, lehvivad ühes õiges traditsioonilises pulmarongis autodel silmipimestavalt läikivad valged lehvid-lindid. No nii meil küll polnud. Et jällekord väike vint traditsioonile peale keerata, jätsime alles küll toreda tava külaliste trakatsid peo puhuks üles vuntsida, kuid säravvalgete lintide asemel tõime mängu midagi, mis meie endi ja me peoga paremini haakus. Ja et meiegi auto sai väga ägedalt kaunistatud sibrusäbruliste kangaribadega (tänks, sõbrantsid!), siis sai iga autojuht endalegi uhkuseks -mälestuseks paar värvilist riba. Seda erilisem oli neid piduseid masinaid uhkes rongis näha, kuna igaüks neist kangastest meenutas ja tähendas mulle rohkem kui suvalise õmblustöö ülejääk (eriti tore oli peole kaasata oma vanaemaaegseid kangaid). Ja nagu ikka, hoidsime sellegi pealt kokku nii mõnegi kopika. Loodussõbergi võib rõõmustada, et kümneid meetreid vähem uut kangast kulus ja vanemad tükid-jäägid said omale uue elu. Isegi suurimad skeptikud (mu kallis abikaasa, näituseks) pidid tõdema, et niimoodi oli tõesti lõbusam!laura-ja-jaanus-5019laura-ja-jaanus-5020 laura-ja-jaanus-5022

Fotod: Marianne Ubaleht

Õitsevad kingipakid

Uues kuues

tupsulehe-kingipakk-4Ooo, häid jõule ja head uut aastat, puhkus lõi mind vahepeal niiviisi jalalt, et kõik see möödus kui ühe päevana. Aasta lõpus mõtlesin, et on paras aeg seemneid mulda pistma hakata ja kevadet nautida, aga nüüd on jälle jõulud käes – mis õues küll toimub? Seetõttu polegi ehk väga vale teile silme ette manada oma eelmise aastanumbri viimane hobitöö. Kuigi valearusaam muudab selle tunde omamoodi eriliseks, siis ausalt öeldes võiks ja lausa peaks kõigi hobi muutuma nende tööks ja töö tunduma kui hobi, nii oleks klišeelikult maailm kindlasti parem paik ja inimesed naerataksid rohkem, ka kassajärjekorras. Või tekitab seda erilist tunnet lihtsalt väike päkapikutöö? Sel juhul soovitan kõigil minna praktikale jõuluvana abimeheks. Aga sedasi see õnn saabus, et sain lausa käputäiele headele inimestele ilusaid kingitusi pakkida. See on vist tõesti töö, mida võiks koguaeg teha (aitäh, Ene, võimaluse eest!) – suu oli terve see aeg kõrvuni ja korraks nagu tundus, et sügis kaob ja jõul puhkeb õide.

Et miks mitte ka kellegi sünnipäevakingitus niimoodi mähkida või järgmiseks jõuluks midagi kõrva taha panna, siis sellisteks pakkideks vajad:

Ühevärvilist pakkepaberit (Tiger)

Lõnga, sobib ka mittevillane lõng (Karnaluks)

Tupsumasinat (Õmblustarvikute poed, nt Kangadzungel, Abakhan või Karnaluks)

Kunstlilledest “üle jäänud” lehti (Koduekstra, The Pier)

Läbipaistvat teipi, kahepoolset teipi, kääre, kuuma liimi püstolit, paberit nimesiltide jaoks.

Mis siin uut uuel aastal ikka õpetada, kui et esimese satsina soovitan kõik kingid traditsiooniliselt ära pakkida – hea monotoonne töö teht. Siis võta kuum sõõm kakaod, amps šokolaadi ja hakka kaunistamisega hullama. Sellega läheb kindlasti kauem, kui arvad, sest lõbu jätkub põhjapoolsuseni. Aseta, säti, paiguta, lõika ja kleebi ning tunne päkapikutööst rõõmu!tupsulehe-kingipakk-5tupsulehe-kingipakk-1tupsulehe-kingipakk-3tupsulehe-kingipakk-6