Mõni koht on ilusam kui teine…

Mõttelennuks, Uues kuues

Hubast kodu võib hinnata kui head maalikunsti – vaadates seda kui tervikpilti nii, et ükski koht silma ei riivaks või, vastupidi, et sellest vaid üks detail hea nautida on. Sellegi poolest kinnitab erand reeglit, mistõttu võib küll mõni nurgake kodus teistest veeeeel ilusam ja mõnusam olla, me lubame. Nii on ka meie elutoas üks nurk, mis on kohe eriti hurmav. Ja seal on hea! Kujutan juba ette, kuis suvel saab seal kiiktoolis, kui päevatöö teht, kass süles, kohv auramas, öövalgel raamatuid lugeda nagu üks tõetruu kassimamma oma suure krunni ja ümmarguste prillidega. Et seda tiitlit pisut tasakaalustada, siis üritan koduses õhkkonnas ka pisut nagu taimedaami aunime saada, seda enam, et ma pole juba ammu ühtegi taime ära tapnud! …. no võib-olla on selles oma osa ka lopsakatel kunst”taimedel”, mida võib nii mõnestki toast teiste elavate vahelt märgata –  et keegi ikka ometigi elama jääks! Igatahes on selles roheluses kuidagi nii hea olla…

! pssst – siit nurgast leiab ka väikese vihje minu sellesuve pulmamaratoni esimeste startijate – minu väikevenna, kes enam nii väike pole, ja ta armsa pruudi – pulmadekoorist. Tundub, et pärast võibki mõni neist makrameepunutistest leida koha mu lemmiknurga akendel  😉

! Soovitan soojalt aeg-ajalt osta.ee’sse piiluda, sest vaadake, millise nunnu ma puhtjuhuslikult sealt oma taimeredeliks leidsin, kõrgugu nad nüüd kasvõi taevasse! Rääkimata sellest, et see tore kiiktool on samuti sealt pärit! See on taaskasutajate pärlimeri, ma ütlen … või pallimeri, igatahes tore koht!

Igihaljas troopika

Uues kuues

Selles lõputus hilistalve nämmutuses märkasin üks hetk, et igas toas me kodus tervitavad mind päris rõõmus seltskond elavhingi. Lisaks kassile-koerale, kes pidevalt pererahvaga üht sammu käivad, jagame üht õhkkonda ka oma (juba!) mitmekümne taimega. See on see, mis talv minuga teeb – muudab taimemammaks. Aga nii on hea koos kevadet igatseda. Kuid tundes oma kümmet hädist rohenäppu (kes isegi kõige turvalisemad kaktuselised suudab ära tappa – appi!), siis selle tubase troopika kadumise hirmus otsustasin juba eos mõne toanurgaga käituda lollikindlamalt. Ja sellistele inimestele, nagu mina, tulevadki sel puhul appi toredad kunstlilled ja -taimed. Jummel tänatud, et neid valmistatakse nüüd ka apetiitsemaid, kui silmnähtavalt võltskirurgilisi taimekloone. Jajaa – praegu võib mõne talveuniste silmadega botanofiili nendega isegi ära petta! Nii ilusad on nad! Vähemalt seda seinanurka ei mõrva nüüd ei põud, 12 kuud kestev halb suusailm ega ka, kõige hullem, mina oma armastusega.

 

 

Ka telgipidu võib olla äge!

Pulmapidu ülitore

Valged peotelgid on minus alati pisut kahtlust tekitanud – jah, neid saab muuta peo vääriliseks, kuid kui roosa tüll ja valge draperii pole Sinu tass teed, siis külmavärinatest (ja mitte nendest headest) täidetud mõttetalgud võivad üpris pikaks venida. Aga, lohutuseks, need viivad lahenduseni! See siin on eelkõige südamerahustuseks neile, kellele meeldib maalähedus, boheemlaslikkus ja mõnus-vaba peoolustik.

1. Tee telkidest omaette peotemaatika

Siin toimib omamoodi tagurpidi loogika – et tähelepanu ühelt, juba sadu samu pidusid näinud, plastikust megatelgilt ära saada, puista ägedaid tähelepanu äratavaid telgikesi mujalegi, isegi peokutsele! Ausalt öeldes oli minu pisike soovunelm leida rentimiseks mõni suur tipi- või püstkojalaadne peotelk. Elaks me unistuste täitumise maal Ameerikas, siis leiaks sääraseid tipitelke pakkuvaid habemikhipstereid iga nurga pealt jääkohvi lürpimas ja Sinult selle vinge katusealuse eest mitut elupalka küsimas. Aga siin, unistuste maal Eestis, piisab vaid meisterisast, kes ütleb, et “saab!” ja ongi gadziljon korda kihvtimad minitipitelgikesed muru peal püsti! Hoolimata sellest, et üks nendest oli mõeldud lastetelgiks, siis olid just täitsa täiskasvanud need, kes selle vallutasid – isegi põnnidele mõeldud joonistuspaberid oldi täis joonistatud, nii armas! 2. Ja kui ilma suure peotelgita ei saa, siis tuleb sellega midagi vahvat ette võtta!

Sest see valge, lõputult süldilaudasid ja pruudirööve näinud, peotelk näib ilma kostitajatele iseäraliku ilustamiseta natuke kurb ja üksik välja. Ükskõik, mis sisu ja vormi ta siis ka saab, peaasi, et see oleks teile, kui peo nägudele, omane ja armas. Ammuta inspiratsiooni peopaigast, teist endist ning meelepärasest ja midagi ei saa valesti olla!

3. Kas külaliste majutamine on probleemne? Enam mitte!

Hoiatus – toimib meeleolukalt ja heatujuliselt ikka vaid siis, kui enda ja külaliste meel telkimisele tõesti avatud on! Ja meie sõpruskonnas-sugulasseltsis see õnneks nii ka on – oleme ju nädalaidki koos telkimas veetnud! Palve külalistel oma matkavarustus kaasa võtta, on sobilik paigutada juba kutsele (kui maailmatu suure õnne korral Sul just nii palju meisterisasid-onusid pole, kes väikeseid tipisid terve maa täis ehitavad). Nii teavad ka need, kes kipuvad ballikleidiga seenel käima, mida ette võtta – kas siis ballikleidist katusealune luua või teiega muid majutusvõimalusi arutada (muidugi, tegelikult on ju ka päris põhjuseid mistõttu reaalset katust-voodit eelistada). Aga et oma külalisi sel ööl moraalselt toetada, ei tahtnud meiegi kusagil viphotelli baldahhiinide keskel uinuda – selle asemel ehitas mu imearmas isa meile ka parimatest spadest kõrgemate punktide väärilise tipitelgi-magamistoa! Aaaah, te ei kujuta ette, mis tunne oli sinna mäe otsas asuvasse telktuppa kell 6 hommikul läbi udusudu jalutada ja teki alla pugeda! Kreisi! 

4. Keera asjale mõnuga veel vinti peale

Selleks lase lihtsalt fantaasia valla (oh, see on nii nauditav protsess) ja kujunda näiteks puhta telgikujulised pulmakutsed või palu toitlustajal kolmnurkseid küpsiseid või muid snäkke valmistada (kindlasti köögiga-rohkem-Sina-peal-inimene mõtleb midagi andekamatki välja). Või, saunapidu nagu meil oli, pane peoõhtuks püsti mõned telksaunad – need on nii mõnusad (usu mind, elav järjekord telksaunale on tagatud)! Ja variante jätkub kauemakski – kindlasti tuled millegi teienäolise ja põneva peale!

Fotod: Marianne Ubaleht, Siiri Kumari, Laura Oks, Kadi Parve