Sügis me diivanil

Uues kuues

Sügis mu arm, koos oma mahetoonide, meeletute küünlapõletamisrallidega, veidra tahtmisega mõne kohvitassi asemel teed lürpida (mis värk sellega on?), teoorias tehtava ideega hakata rohkem lugema ja kuduma, Sügis oma aroomide, mälestuste ja tunnetega – ikka Sa köidad ja lummad mind. Tundub nagu me kodu muutub praegu koos metsade ja rabadega – värvid langevad taevast alla, sammal tundub ilmade jahenedes nii soojendav, suvemagusad lõhnad vahelduvad sügisvärskusega, inimloomad lendavad tööle. Erinevate sügisvärvide, mustrite ja tekstuuride mänglev kohtumine diivanipehmuses, vaibavärvides, meeleoluvalgustes ja kodulõhnades tekitab nii mõnus-hubase tunde – kas ma üldse peaksin niimoodi tahtma koduuksest, või diivanilohust, kaugemaid maid avastama minna (kui siis vaid koerale hädavajalikule metsaringile)? Selle suure hubasuse-vati sees ei suutnud ma vastu panna soovile lisada uutele diivanipatjadele omalt poolt midagi, mis neid veel lõbusamaks, õdusamaks ja pisut omanäolisemaks teeks. Lõnga on mul ju nendest igasügisestest poolelijäävatest kudumistuhinatest küllaga. Nende patju ja pleede ääristavate lõngatuttidega võib nüüd vähemalt kudumise (juristiliselt õigem oleks öelda küll  – lõngatöö) reale linnukese teha ja nii rahus oma “sambla” alla kerra kerides aknast aastaaegade möödumist imetleda. See on selleks parim koht maailmas.

 
           

Meie mannavahusinised unenäod

Mõttelennuks, Uues kuues

Meie kodu on vana ja armas oma viltuste seinte ja päevinäinud akendega ja ei ühegi päris-valmis toaga… kuniks mõni aeg tagasi – üks tuba, seal, kus võib julgelt norsata – sai valmis (olgu, umbes kaks liistu on veel puudu, aga kes neid ikka loeb). See on haruldus, mida siinmail pole enne nähtud, sest see maja on pidevalt ehituses ja selle võlutolmu sees olnud. Ühelt poolt on toa valmissaamine edasiviiv jõud, mis teisalt teeb aga nukraks, sest kas võiks üldse tahta, et kodu saab päris valmis? Mis ma siis tegema hakkan – kassile-koerale kampsuneid kuduma?! Aga siin ta on – meie mannavahusinine tudula, kus hommikupäike koos sinilindudega töötavad äratuskella eest, kus triiksärgid elavad ujulakapis ning kus vanad-kooruvad aknad on niii armsad! Siin magavad kassid inimeste kaisus ja koerad teevad ülenäo-hommikumusu, siin saab aknalaual taimede-lillede vahel ükskõik-kui-pikki jalgu sirutada, siin naksuvad põrandalauad kooris laulda ja kõik ristsõnad saavad vastused. Sirgeid seinu-nurki pole ikka, aga armastus on – küll see vana maja püsti hoiab.

Mis on teie korteri-maja-tubade-konkude juures need armsad detailid, mis teevad sellest just teie kodu?
           


  

(Jep, mul on kaisukaru)

Tapeet – K-Rauta; boheemlaslik mini korvtool – antiigipood Anderi Äri; laelamp – IKEA; vaip – Halens; sinine metallkapp – osta.ee; ehetehoidja – Universaal Universum