Kellegi vana on, suure tõenäosusega, minu uus

Mõttelennuks, Uues kuues

Suvel on mulle imelik mõju – ta sosistab mulle pidevalt kõrva, kuis kõik on võimalik ja kus iga uus algus on järgmise nurga taga. Intelligent see Suvi (teised aastaajad võivad temalt eeskuju võtta, ma luban). Küll ma haaran sel ajal tihedamini pintsli järele, poolelijäänud raamatute kaasi avama ning mõtlen isegi kuduma hakata! Ja millegi pärast leian end üha tihedamalt kas väikeste linnade kaltsukates tuhlamas või mõnes kasutatud asjade ostuportaalis mõtlemas, et JUST see mööblitükk igatseb me koju uutele algustele kaasa aitama (ausalt – kui ma mõne uue põneva tööprojekti kallale asun, siis tunnen, et just mõni konkreetne laud või lamp muudab töölooma minus efektiivsemaks). Tõenäoliselt pean mina ja mu kahe- ja neljajalgsed elukaaslased lihtsalt leppima mu igikestva taaskasutuse romaaniga. Me lihtsalt sobime teineteisega – mina pakun neile uue kodu ja elu ning nemad jutustavad oma eelmistest seiklustest. Ja nii saan ma olla suur laps, kes mängib, mitte nuku-, aga päris mööbliga – paigutades neid siia ja sinna, kombineerides vana ja uuega, äge!

Oi, kuidas on mul sel kevadel-suvel taaskasutusradadel vedanud. Vaadake, millised pärlid leidsin ma Rakverest ühest toredast vanakraami poest (Anderi Äri, Pikal tänaval)! Kuna ma ise neile jalga puhkama ei mahu (oh neid saiakesi-koogikesi mu kõhu ümber), siis istutavad nad hetkel rõõmsa meelega potitaimi, aga võib-olla kunagi mõne tirtsu nukke (või mõne kluti kraanaautosid?). Hingeseisundiline boheemlus on nüüd igatahes juba koduuksest sisse astudes näha! Psst – praegu märkasin, et neil on isegi osta.ee’s väike valik asju, kui jalad Rakverre ei peaks viima.
 

Osta.ee’st ostmise puhul on õnnel päris suur kaal. Nii lõpphinna kui ka asja müügifoto-päris kvaliteedi suhtes. Vahel veab, vahel panen adrenaliinihoos hoopis rappa. Aga viimaste leidudega saab ainult rahul olla! Eriti selle täpselt-parajalt-värviplekke-täis-redeliga – päris riiuli otsa moosipurki haarama ma sellega ei julge astuda, kuid lille-taimepotikesi hoidma ma teda usaldan. Ja ta on nii ilus!

Terrassiuuendused peavad ikka kusagilt algama – kui aeg ja rahakott pitsitavad pihta, nii et uus rõduäär või uhked-säravad lükanduksed peavad ootama, siis olgu vähemalt mõnus lösutamistool, kus rikkuses suplemisest unistada. Kõiksugu toolid, diivanid, lesilad, tugitoolid on mu, liiga, suur nõrkus – võtab või jalad alt (hea et on kusagil istuda). Nii on oht, et terve elamine on igasugu toolitegelinskeid nii triikis täis, et hüppa või ühelt toolilt teisele, et diivanile pikutama minna. Enamasti on nad kõik osta.ee’st pärit, niiet login sealt praegugi igaks juhuks välja. P.S – see on nii mugav ja popp mööbliese, et isegi koerad ja kassid ostaksid seda, vähemalt tooli okupeeritusest loeb selle välja.

Ma tegelikult ei ole nii laisk, et iga nurga peal peaksin jalad seinale viskama, aga üks kodu pole ikka päris see, kui seal pole: a) kassi b)kahte kassi c)okei, kuldset retriiverit ka ja d)kiiktooli. Selle kiiktooliga võib mõni julgem kasvõi kiikingut teha, igatahes ma pole julgenud ära testida kui kaugele tema kumerused mind maast viivad. Vähemalt on meil nüüd punktid a; c ja d täidetud. Raamatulugemis- ning kudumistuhina sai kauba peale. (Ahjaa – loomulikult on see osta.ee’st pärit, kust siis veel)

Viimase aja pärlite pärl – mina kipun temasse aina armuma, kallis abikaasa vangutab pead ja mõtleb, kellega ta end küll sidunud on. Saan temast isegi aru, ega see päris normaalne ese ühes magamistoas pole, aga mis sa teed ära, kui naine on hull ja tuba väike, aga riided vedelevad iga nurga peal. Meie elamine on tõesti omamoodi arhitektuuriga, kus ühtki sirget seina või joont ei leia ja kõik esmatulnud külalised ikka paar korda ära eksivad. Ja magamistuba on nii väike, et varbad on koguaeg ilusa sinise maniküüriga, tasuta muide, kui neid aeg-ajalt vastu mööblit lüüa. Ja kui erimõõdulise kapi ehitamine lükatakse koguaeg edasi, siis ongi tagajärg ilus sinine metallkapp (vähemalt on sinine – õige naine võtab sellise riski-ostu puhul abinõuks ikka abikaasa lemmikvärvi). Aeg näitab, kas ma kiirendasin nüüd selle riidekapi ehitamist või mitte 😉

   

Ma loodan, et ma tekitasin teilgi huvi tuttuue kapikese või lauakese asemel avastama taaskasutatud mööbli võlusid.
Nii põnev oleks teada, millised on teie ägedaimad leiud sellest vallast?

 

Boheemlaslikud väiksed korvtoolid – Anderi Äri, Rakveres; trepp-redel – osta.ee; suur korvtool – osta.ee; kiiktool – osta.ee; sinine metallkapp – osta.ee

(Ausalt, ma ei tee siin selle konkreetse poe leheküljele salareklaami, mul on teiste kasutatud asjade vastu lihtsalt nõrkus! 🙂 )

Mõni koht on ilusam kui teine…

Mõttelennuks, Uues kuues

Hubast kodu võib hinnata kui head maalikunsti – vaadates seda kui tervikpilti nii, et ükski koht silma ei riivaks või, vastupidi, et sellest vaid üks detail hea nautida on. Sellegi poolest kinnitab erand reeglit, mistõttu võib küll mõni nurgake kodus teistest veeeeel ilusam ja mõnusam olla, me lubame. Nii on ka meie elutoas üks nurk, mis on kohe eriti hurmav. Ja seal on hea! Kujutan juba ette, kuis suvel saab seal kiiktoolis, kui päevatöö teht, kass süles, kohv auramas, öövalgel raamatuid lugeda nagu üks tõetruu kassimamma oma suure krunni ja ümmarguste prillidega. Et seda tiitlit pisut tasakaalustada, siis üritan koduses õhkkonnas ka pisut nagu taimedaami aunime saada, seda enam, et ma pole juba ammu ühtegi taime ära tapnud! …. no võib-olla on selles oma osa ka lopsakatel kunst”taimedel”, mida võib nii mõnestki toast teiste elavate vahelt märgata –  et keegi ikka ometigi elama jääks! Igatahes on selles roheluses kuidagi nii hea olla…

! pssst – siit nurgast leiab ka väikese vihje minu sellesuve pulmamaratoni esimeste startijate – minu väikevenna, kes enam nii väike pole, ja ta armsa pruudi – pulmadekoorist. Tundub, et pärast võibki mõni neist makrameepunutistest leida koha mu lemmiknurga akendel  😉

! Soovitan soojalt aeg-ajalt osta.ee’sse piiluda, sest vaadake, millise nunnu ma puhtjuhuslikult sealt oma taimeredeliks leidsin, kõrgugu nad nüüd kasvõi taevasse! Rääkimata sellest, et see tore kiiktool on samuti sealt pärit! See on taaskasutajate pärlimeri, ma ütlen … või pallimeri, igatahes tore koht!

Mälestustest rõkkav fotosein

Pulmapidu ülitore

Kui pulmapeo kutsutute nimekirjas on ka vanaonu Kanadast või tädi Maali maalt, kes ei pruugi üht paariläinut nägupidigi tunda, siis oleks kuidagi eriti armas pruutpaari siit ja sealt nurgast tutvustada (sest kus see aeg siis pulmapäeval oma külalistega rääkida). Ja eriti lõbus on seda teha armaspiinlike lapsepõlve mälestuste, teid eraldi iseloomustavate fotode ning teid kui paari tutvustavate piltide kaudu. Ja kui Sa ei soovi, et terve pidu süldilaua taga kujuneks, siis sellised toredad meelelahutuslik-harivad ajaviited sobivad endi püsti ajamiseks suurepäraselt! Fotoseina on imelihtne, ja ka väga lõbus!, teostada – vali meelepärane viis lähtudes peotemaatikast – riputa nöörile kui kuivama, säti uhkelt kuldraamidesse peenutsema või hajuta kasvõi terve peoala peale ära (nii saab ju lausa omamoodi mängu luua!)… Ägedaid variante on nii palju!

! lase fotosein kujundada mõnel oma sõbral-sõbrannal, nii ei tea Sa täpselt, mis kaadrid väljavalituks osutuvad ja sedasi saad isegi toreda sõõmu naerda! Mina igatahes sain, tänks Alice!

! Kui tahad veel sammu kaugemale astuda, võid lisada ka seina/nurga, mille fotodel on ka kõik teie külalised esindatud! Kes siis end erilisena ei tunneks!

! Üks tore viis nii üht kui teist võõramatele tutvustada (või teadjamatele äratundmishetki pakkuda) on koostada ka sellised toredad jutukesed teist, mida on hea laudadele sättida – et külalistel oleks millega jääd lõhkuda. Või riputa needki fotodega kõrvuti.

Fotod: Marianne Ubaleht, Laura V.