Ka telgipidu võib olla äge!

Pulmapidu ülitore

Valged peotelgid on minus alati pisut kahtlust tekitanud – jah, neid saab muuta peo vääriliseks, kuid kui roosa tüll ja valge draperii pole Sinu tass teed, siis külmavärinatest (ja mitte nendest headest) täidetud mõttetalgud võivad üpris pikaks venida. Aga, lohutuseks, need viivad lahenduseni! See siin on eelkõige südamerahustuseks neile, kellele meeldib maalähedus, boheemlaslikkus ja mõnus-vaba peoolustik.

1. Tee telkidest omaette peotemaatika

Siin toimib omamoodi tagurpidi loogika – et tähelepanu ühelt, juba sadu samu pidusid näinud, plastikust megatelgilt ära saada, puista ägedaid tähelepanu äratavaid telgikesi mujalegi, isegi peokutsele! Ausalt öeldes oli minu pisike soovunelm leida rentimiseks mõni suur tipi- või püstkojalaadne peotelk. Elaks me unistuste täitumise maal Ameerikas, siis leiaks sääraseid tipitelke pakkuvaid habemikhipstereid iga nurga pealt jääkohvi lürpimas ja Sinult selle vinge katusealuse eest mitut elupalka küsimas. Aga siin, unistuste maal Eestis, piisab vaid meisterisast, kes ütleb, et “saab!” ja ongi gadziljon korda kihvtimad minitipitelgikesed muru peal püsti! Hoolimata sellest, et üks nendest oli mõeldud lastetelgiks, siis olid just täitsa täiskasvanud need, kes selle vallutasid – isegi põnnidele mõeldud joonistuspaberid oldi täis joonistatud, nii armas! 2. Ja kui ilma suure peotelgita ei saa, siis tuleb sellega midagi vahvat ette võtta!

Sest see valge, lõputult süldilaudasid ja pruudirööve näinud, peotelk näib ilma kostitajatele iseäraliku ilustamiseta natuke kurb ja üksik välja. Ükskõik, mis sisu ja vormi ta siis ka saab, peaasi, et see oleks teile, kui peo nägudele, omane ja armas. Ammuta inspiratsiooni peopaigast, teist endist ning meelepärasest ja midagi ei saa valesti olla!

3. Kas külaliste majutamine on probleemne? Enam mitte!

Hoiatus – toimib meeleolukalt ja heatujuliselt ikka vaid siis, kui enda ja külaliste meel telkimisele tõesti avatud on! Ja meie sõpruskonnas-sugulasseltsis see õnneks nii ka on – oleme ju nädalaidki koos telkimas veetnud! Palve külalistel oma matkavarustus kaasa võtta, on sobilik paigutada juba kutsele (kui maailmatu suure õnne korral Sul just nii palju meisterisasid-onusid pole, kes väikeseid tipisid terve maa täis ehitavad). Nii teavad ka need, kes kipuvad ballikleidiga seenel käima, mida ette võtta – kas siis ballikleidist katusealune luua või teiega muid majutusvõimalusi arutada (muidugi, tegelikult on ju ka päris põhjuseid mistõttu reaalset katust-voodit eelistada). Aga et oma külalisi sel ööl moraalselt toetada, ei tahtnud meiegi kusagil viphotelli baldahhiinide keskel uinuda – selle asemel ehitas mu imearmas isa meile ka parimatest spadest kõrgemate punktide väärilise tipitelgi-magamistoa! Aaaah, te ei kujuta ette, mis tunne oli sinna mäe otsas asuvasse telktuppa kell 6 hommikul läbi udusudu jalutada ja teki alla pugeda! Kreisi! 

4. Keera asjale mõnuga veel vinti peale

Selleks lase lihtsalt fantaasia valla (oh, see on nii nauditav protsess) ja kujunda näiteks puhta telgikujulised pulmakutsed või palu toitlustajal kolmnurkseid küpsiseid või muid snäkke valmistada (kindlasti köögiga-rohkem-Sina-peal-inimene mõtleb midagi andekamatki välja). Või, saunapidu nagu meil oli, pane peoõhtuks püsti mõned telksaunad – need on nii mõnusad (usu mind, elav järjekord telksaunale on tagatud)! Ja variante jätkub kauemakski – kindlasti tuled millegi teienäolise ja põneva peale!

Fotod: Marianne Ubaleht, Siiri Kumari, Laura Oks, Kadi Parve

Tavapärasest värvilisem pulmarong

Pulmapidu ülitore

lj-7

Nagu ikka, lehvivad ühes õiges traditsioonilises pulmarongis autodel silmipimestavalt läikivad valged lehvid-lindid. No nii meil küll polnud. Et jällekord väike vint traditsioonile peale keerata, jätsime alles küll toreda tava külaliste trakatsid peo puhuks üles vuntsida, kuid säravvalgete lintide asemel tõime mängu midagi, mis meie endi ja me peoga paremini haakus. Ja et meiegi auto sai väga ägedalt kaunistatud sibrusäbruliste kangaribadega (tänks, sõbrantsid!), siis sai iga autojuht endalegi uhkuseks -mälestuseks paar värvilist riba. Seda erilisem oli neid piduseid masinaid uhkes rongis näha, kuna igaüks neist kangastest meenutas ja tähendas mulle rohkem kui suvalise õmblustöö ülejääk (eriti tore oli peole kaasata oma vanaemaaegseid kangaid). Ja nagu ikka, hoidsime sellegi pealt kokku nii mõnegi kopika. Loodussõbergi võib rõõmustada, et kümneid meetreid vähem uut kangast kulus ja vanemad tükid-jäägid said omale uue elu. Isegi suurimad skeptikud (mu kallis abikaasa, näituseks) pidid tõdema, et niimoodi oli tõesti lõbusam!laura-ja-jaanus-5019laura-ja-jaanus-5020 laura-ja-jaanus-5022

Fotod: Marianne Ubaleht

“Tänu külva…” kingitused pulmakülalistele

Pulmapidu ülitore

Viimasel ajal on peomaastikul üpris armas komme tekkinud – kinkida oma külalistele peale imeliste emotsioonide veel ka midagi väikest materiaalset, mida koju kaasa võtta ja kuidas kostitajaid meeles pidada. Idee on ju ilus, mistõttu tahaks oma armsatele kasvõi kogu maailma kinkida, kuid ohja selles rõõmus oma hobuseid, sest eks ainuüksi (igasuguse) peo korraldamise peale kulub juba silmnähtav paksus oma rahakotist ja eks keskkondki vaevleb, kui üleliia aina uusi asju osta ja tarbida. Seevastu midagi väikest, isiklikku või elukestvat lööb aga iga külalise südamesse paar head tukset juurde, sest ta näeb, et tema peale on veel eraldi ilusaid mõtteid mõeldud. Et meie pidu oli maal aasade-põldude-metsade keskel, siis mida õigemat veel oma külalistele kinkida, kui midagi, mida saab aasta jooksul kasvama panna. Et mitte liiga klišeelikult roosamannaks “pane-armastus-kasvama” muutuda, siis said pakikesed küllaltki tagasihoidlikud, tänulikkust avaldava kirjaga, millal teatud tänuseemned mulda pista. Sest, ahhaa – suure saladuskatte all ei saa külvaja enne taime sirgumist aimu, mida ta täpselt ootama hakkab (no, kui ta just suur seemneloog-botaanik pole, kes taimehakatised juba kilomeetri kauguselt ära tunneb). Seetõttu tuli muidugi valida ka enam-vähem sarnaseid kergeid tingimusi vajavad vähese vaevaga kasvatatavad taimed, et tänurõõmust siiski pettumus ei tekiks. Nii tore oli näha, et need võeti ka sama tänulikult vastu, kui me külalisi nende olemasolemise eest tänada tahtsime. Ja kui söögilauanaaber polnud suurem asi taimekasvataja, siis sai mõni seemnerõõmu kohe mitme poti jagu!
dsc_7074

Vaja läheb:

Seemnepakkideks pole ilmtingimata vaja osta mitmekümne euro väärtuses uusi väikeseid ümbrikke – selle asemel vaata enda ümber avatud silmadega ringi – mina leidsin kodust palju ilusa tooniga kohvifiltreid, millele vastavat masinat enam polnud ja seega oma uut elueesmärki ootasidki.

Peenikest pitspaela ja peenikest kahepoolset teipi või valmis pitsteipi

Erinevaid seemneid

Kirjutusvahendit

Olenevalt kinkide arvust vajad kas mitut ööd-päeva aega või toredaid sõpru abivalmite kätega (Aitäh, Katid!)

Kuidas?

Vormi kohvifiltrist sobiva kujuga ümbriktasku (mis pole õnneks suurem asi origamimõistatus) ning pista näpu- kuni peotäis seemneid ümbrikusse. Kui sul pole (küllaltki kallist) pitsteipi, siis tee see, nina norgu laskmise asemel, ise peenikesest kahepoolsest teibist ja pitspaelast. Kinnita taskusuu pitsiga ja kirjuta tänuavaldumise külviaeg ümbrikule. Võid ju veel lisada teisele poole teie pulma- või sünnipäeva- vms peo kuupäeva ja kostitajate nimed, juhuks kui see peaks nüüd jube popiks muutuma ja kõigil on ühtakki kuhjadeviisi tänuseemnepakke kodus ootamas.

dsc_7076wedding-guests-favours-uuelootuse

Fotod: Siiri Kumari, Laura V.