Sügis me diivanil

Uues kuues

Sügis mu arm, koos oma mahetoonide, meeletute küünlapõletamisrallidega, veidra tahtmisega mõne kohvitassi asemel teed lürpida (mis värk sellega on?), teoorias tehtava ideega hakata rohkem lugema ja kuduma, Sügis oma aroomide, mälestuste ja tunnetega – ikka Sa köidad ja lummad mind. Tundub nagu me kodu muutub praegu koos metsade ja rabadega – värvid langevad taevast alla, sammal tundub ilmade jahenedes nii soojendav, suvemagusad lõhnad vahelduvad sügisvärskusega, inimloomad lendavad tööle. Erinevate sügisvärvide, mustrite ja tekstuuride mänglev kohtumine diivanipehmuses, vaibavärvides, meeleoluvalgustes ja kodulõhnades tekitab nii mõnus-hubase tunde – kas ma üldse peaksin niimoodi tahtma koduuksest, või diivanilohust, kaugemaid maid avastama minna (kui siis vaid koerale hädavajalikule metsaringile)? Selle suure hubasuse-vati sees ei suutnud ma vastu panna soovile lisada uutele diivanipatjadele omalt poolt midagi, mis neid veel lõbusamaks, õdusamaks ja pisut omanäolisemaks teeks. Lõnga on mul ju nendest igasügisestest poolelijäävatest kudumistuhinatest küllaga. Nende patju ja pleede ääristavate lõngatuttidega võib nüüd vähemalt kudumise (juristiliselt õigem oleks öelda küll  – lõngatöö) reale linnukese teha ja nii rahus oma “sambla” alla kerra kerides aknast aastaaegade möödumist imetleda. See on selleks parim koht maailmas.

 
           

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s