Mis saab pärast ühelt põlvelt tõusmist?

Pulmapidu ülitore

Laura ja Jaanus-6045Foto autor: Marianne Ubaleht

Põlvele laskutud, jah öeldud – kas sellele üks-kord-elus-tundele järgneb nüüd pulmapaanika või -maania?

Kindlasti peab seal kusagil teispool ekraane olema ka keegi, kes, nagu minagi, ei olnud enneaegselt oma pulmapäeva detailideni planeerinud nii, et tee vaid üks enterivajutus ja pulmad ongi valmis!? Ma loodan vähemalt… mo peig muidugi juba teadis lapsest peale, mida tema tahab (kui armas!) … ja muide, tema oli see, kes järgmisel hommikul, kui minu silmad veel üliägedast rohelise kiviga kihlasõrmusest und nägid, hakkas külaliste nimekirja kokku panema – öelge nüüd, et mehed ei taha pulmi planeerida.

Aga tegelikult – mis edasi? Kuigi olen nii mitutki pulma aidanud korraldada ja kujundada ning käinud neist rohkemateski, on nad ju kõik nii erinevad (ja seda õnneks – kes ikka tahab mitu korda samas pulmas käia?). Peale “jah, loomulikult” ütlemist, hõiskas mu peas üks kriiskav-õnnelik hääl “jesss, ma teen kõik ise ja täpselt nii, nagu ma ise soovin!” See roosa mannavahust pilveke läks aga kohe psssssti katki, sest mind tabas reaalsus – aga kuidas ja mida ma siis üldse soovin? (Ahsoo – ja mida peig ka soovib? 😉 )

#HAKKAME PLANEERIMA#

Inspiratsioon

Pulmaajakirjade ostu asemel avasin, esialgu kirglikult, oma kokku-lahku suhte – Pinteresti. Esimese tuhande klõpsuga hakkas meie suhe aga manduma – ma sain aru, et see ei saa vaid nii – teoreetiliselt – jätkuda. Loomulikult on ülitore, ja lausa vajalik, õppida teiste kogemustest ning mõista, kuiiiii erinevaid pulmi saab korraldada, kuid suur oht, lausa 101 % ma ütleks, on minna hulluks ja saada teineteisest valesti aru – Pinterestil on komme jätta endast väga ideaalne mulje, nagu kõik peakski täpipealt selline olema, nagu ta väidab. Vahel on parem olla mõnda aega lahus – saa aru, millist rada pidi minema hakata, prindi välja pilte, joonista-kirjuta ja siis jätka päriselus oma peikaga rääkimist ja minge omapäi edasi – saate hakkama küll!

Kui Sulle meeldivad aga pulmaajakirjad – anna aga minna – küsi oma mehele läinud sõbrantside käest ajakirju või osta neid kaltsukatest (neid on seal küll, ma tean!) ja rebi-kleebi neist just säärased pulmad välja nagu sa juba lapsena oleksid pidanud tegema ;)! Õnneks leiab pärispoe lettidelt ka mõningaid eestikeelseid pulmasuunitlusega ajakirju, kust on kerge leida nii a(s)jakohaseid ideid kui ka avitajaid-teenusepakkujaid.

Kuidas-kus siis?

Nonii, tõenäoliselt said interneti- ja ajakirjade lehtede vahelt aimu, kuhu ennast sellest pulmamaastikus paigutada? Minu meelest määrab peo stilistika ja meeleolu just selle asupaik – kas sa oled pigem mõisapreili saamaks mõisaprouaks, murueidetütreke, pimpomglämm- või põgeneme-kahekesi tüüpi pruut? Eestis käib paraku aga kohaotsinguga käsikäes pulmakülaliste arvu kalkuleerimine-sorteerimine – paljud mõisad ei suuda istutada ja majutada kõõõõõvvvasti üle sajapealisi pidulisi (uhke mõisa kõrvale telklaplats vist ei sobi ju?) – kuigi soovi ja võimaluse korral annab alati ka alternatiive ja lisasid juurde leiutada; pärast registreerimist armsalt restorani minnes on jällegi piirajaks see, et seinad pole kummist – kas keegi teab, kuhu restorani võiks julgelt üle 150 inimese koos bändi ja tantsuplatsiga mahtuda? Kuigi tegelikult leidsin päris ägedaid peopidamisvariante koos leiutamisvõimalustega ka Tallinnas ja mujal Eestis, siis jäi meile aga suuresti ette just see fakt, et tol kihlusjärgsel hommikul vaatas mu unistele silmadele vastu paber, kus poiss- ja tüdruklaste nimed kõrgusid üle k a h e s a j a piiri !!! No mis siis nüüd saab? Kui juba kutsuda, siis peaaegu, et kõik või? Ja ma muidugi sattusin just sellise mehe otsa, kelle pea sajapealine sugulasselts on lähedased nagu mesi maiasmoka sõrmil (see on kompliment!). See oli aga plussmärk minu õuele, kes ma hirmsasti tahtsin seda olulist päeva pidada oma kodus või peiu vanavanemate talus – ma ei suutnud end kuidagi ette kujutada võõra lõhna, olemuse ja tundega kohas, kus kõigi oma armsate ees eluilu tähistada. Kui peig oli ka nõusse saadud (sest tema nägi selles vaid suurt tööd ja muruniitmist.. ja tal oli muidugi ka õigus!) sai koht lukku keeratud – ja meie kaks korda sada pealine pidu toimuski peiu vanavanemate kodutalus – juhhõissa talupulmad (väikeste vintidega loomulikult, kuidas siis muidu).

pulmakutse 4 Uuelootuse

Esimesed reaalsed sammud

on oma kallitele sellest suursündmusest teada anda (hoiatan: see teeb asja ikka väga reaalseks.. ja mõnusalt hirmsaks!) Kui planeerid oma pidu mõnele suvekuule, mis teadagi täitub erinevate pidude ja reisidega nagu vihmaveeämber ja saab läbi kui… suvi, siis tasub kiiremas korras, enne päris kutset, saata sõpradele-sugulastele eelkutse, kus on kirjas vaid kõige olulisem: millal pidu toimub. See on aasta kuni pool aastat enne sündmust oluline, kuna te ju tahate, et kõik lähedased saaksid kohale tulla. Eelkutse on mõistlik teha e-stiilis ja saata kutsututele meilitsi – nii ei saa laastatud ei loodus ega kitsuke rahakott. Kui Sa ei tea veel oma peostiili (või värvi, kui soovid), siis on alati lollikindel kasutada info taustaks mõnd (ülinunnut, loomulikult!) fotot teist kahest.Aga saab ka teisiti – meie eelkutse sai mu käe läbi nii rõõmus nagu ma lootsin, et pidu saab (ja saigi!), kuid piisavalt abstraktne, et mitte reeta peo olemust.. olgu, tegelikult ma lihtsalt ei teadnud veel, milline pidu välja hakkab nägema (ma räägin, ma olin liiga kaua Pinterestis).Selleks puhuks sobiski akvarelliline lillemaailm imehästi, ja nagu tuleb välja, sai ka kooskõlla peo endaga!Pulmad, jah pulmad!Ehtsa postiljoni käega postkasti maandunud kutsed annavad külalistele aga juba aimu, millist pidu võib oodata. Seetõttu tasub nende tegemiseks või tellimiseks varuda küllaga aega ja detailid rahulikult läbi mõelda: kas tõesti minna klassikalise valge rada pidi või leida end mõnes muus toonis; kas tead juba tuua sisse mõni läbiv teema – koloriit, sümbol, tundmus; kas anda kogu info kutsel ära jms detailid. Meie puhul tahtsin teha elu nii meie endi kui ka külaliste jaoks võimalikult lihtsaks – anda kutsega kaasa nii palju infot kui võimalik. Oluline oli öelda kus-millal pidu toimub, mida külalised võiksid selga panna, kuidas toimub ööbimine, mida ja kas kinkida jne. Näiteks lõikelillede asemel sobisid meie pulma kui valatult terve autokasti täis kingitud potililli- ja taimi, puid ja põõsaid – nüüd on, tavapärase ühepäevarõõmu asemel, meil seda ilu mitmeteks aastateks nii meie linna- kui ka maakodus. (Imearmsad ideed on ka paluda lillede asemel tuua raamatuid või hoopiski lasta lilleraha annetada mõnele loomade varjupaigale vms – oeh, saaks vaid mitu korda abielluda 😉 ) Meie kutse ise sai aga inspireeritud pojengidest ja tema sõpradest-sugulastest – täpselt nii, nagu ka pulmapäeval. Ma olen silmanud ka väga ägedaid pulmakutseid, mida kaunistavad illustreeringud on pidupäeval kaunistamas näiteks pulmatorti – sellised läbimõeldud nõksud annavad sellele päevale vaid sära juurde! Kutsete endi puhul soovitan julgelt kõndida traditsioonilisest valgest paberist mööda – katsetage ja proovige – ägedaid pabereid ja nende kasutusvõimalusi on hullutavalt palju! Et magusa peale veel magusam kirss tuua, siis tasub mõelda ka ümbrike vormistamise peale – meie puhul piiras küll kutse suurus – ikkagi A5 (loll on see, kes vabandust ei leia – ma oleksin võinud kõik ümbrikud ju ka ise teha 😀 ) – kuid tavalist valget ümbrikut proovisin korvata ülisuure fondiga kirjutatud adressaatidega. Siiski – jällegi armas idee – kel pole kahesaja pealist külaliskonda, siis soovitan anda kutsed üle isiklikult – nende näod, kes kutse meilt isiklikult said,  ja see koosveedetud aeg on korvamatu! Pärast kutsete üle andmist saabki vaid oodata “jah, me täiega tuleme” vastuseid ja minna planeerimisega rõemsalt edasi!

pulmakutse 1 Uuelootuseymbrik Uuelootuse1ymbrik 3 Uuelootuse

Kutsete paberid ja ümbrikud – Zelluloosi paberipood

7 thoughts on “Mis saab pärast ühelt põlvelt tõusmist?

  1. Vau! Millised kutsed, täpselt minu masti! Kas sa räägiksid ka sellest kuidas ja kus neid kujundasid?

    1. Aitäh, tore kuulda, et meil on sama maitse! 🙂 Ehk suudan sellest kujundamisprotsessist kunagi postitusegi välja võluda, kuid lühidalt öeldes kujundasin kutsed ise InDesign programmis – see oli üks mõnus viis oma päevad õhtusse saata! Nende printimine oli aga omaette teema, mistõttu soovitan kasutada väiketegijate teenuseid – tuleb palju parem trükk ja kvaliteet!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s