Veiniriiul sõbrale

Uues kuues

veiniriiul5 (1)

On nii hea, kui siin muutuvas maailmas on midagi muutumatut. Ja eriti hea, kui see muutumatu asi on sõprus.

Eile oli mul taas õnn ja au olla kutsutud ühe sõbra juurde sünnipäevapeole, seda juba ei-tea-mitmekümnendat aastat… Sünnipäev on tal jaanuaris, aga vastavalt meie kalli kodumaa ilmastikuoludele, on ta juba 15 aastat tähistanud seda pool aastakest hiljem, et kõik linnavurledest sõbrad saaksid korraks aja maha võtta ja tema juurde maale sõita, liha grillida, kala suitsetada, veini nautida ja laulu jorrata.

Otsustasin sedakorda viia talle kingituseks midagi oma näpukestega tehtut, midagi, mis võiks tema metsade ja loomadega ümbritsetud ning inimestele alati avatud ustega kodumajja sobida. Arvasin, et üks väike veiniriiul vanasse aita, mille ta on korrastanud suveõhtute istungiteks, pole kunagi üleliia. Kas ta kinnitab selle seinariiuliks, sätib mingisugustele jalgadele seisma või ratastele veerema nagu serveerimislaua… jätan selle tema fantaasia ja kullakarva käte hooleks.

 veiniriiul1 (1)  veiniriiul3 (1)

Rehade kasutamine kõikvõimalike vallatute nagide ja riputuskonksudena on laialt levinud. Uudsusehõngu siin pole, lihtsalt üks paljudest variantidest. Kahjuks oli mul käepärast võtta vaid üks väsinud rehakonts, tahtnuksin panna sinna neid kaks… Ühele rehale mahub rippuma ainult 4 klaasi.

Riiulikanduriks valisin vana ukse hinge. Selle kinnitusega on võimalik mitut moodi mängida, nii- või naapidi keerata, üles- või allapoole liigutada või hoopis vildakuti seinale nööpida. Loodan näha, kuidas ta mõne aja pärast paika on säetud.

Roostes reha ja uksehinge puhastasin lahtisest roostepurust peene liivapaberiga ja värvisin üle aerosoolvärviga. Tegu tehtud, kahjatsesin natuke – oleks võinud roostekarvaseks jättagi… Aga pole viga, nad muutuvad mõne aja möödudes selliseks niikuinii.

  veiniriiul2 (1)veiniriiul4 (3)

Decoupage tehnikas pilt sai küll seda kortsakam, mida enam ma püüdsin teda siluda ja viimistleda. Viimase päästmatu põntsu andis mööblilakk, mispeale otsustasin unustada oma taotluse, et kujutis peab puidupinnale siledalt jääma ja niipea, kui olin leppinud sellega, mis on, muutus pilt talutavalt kauniks. Muidugi tasub alati enne lugeda, vaadata ja kuulata, mida oskajad õpetavad ning alles siis katsetama asuda. Kui ratas on juba kord leiutatud, pole just kuigi tark tegu seda uuesti leiutama hakata. Head juhised selle vahva tehnika kasutamiseks leiate siit.

Laura on sõitmas mööda suvist Eestimaad ja seda muidugi koos oma fotokaga, seepärast on tänased fotod sellised nagu nad on… minu nutitelefonipildid.

Jääb üle ütelda vaid üht – elagu suvi ja sõbrad!

 

Kati

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s