Sõbramehe abikäsi mitmel viisil

k2si 10 UuelootuseKui hea sõber ulatab sulle käe, siis ei saa seda jätta vastu võtmata. Nii sain minagi kättpidi tuttavaks oma kursaõe ja sõbranjega. Ja nagu kunstitudengitele kohane, pidime enese tundmaõppimiseks tihtipeale modellideks võtma iseend, mistõttu on mul tänase päevani sõbrameheks laual selline kursaõe teht haare. Ja kus küll üht sõpra saab mitmeti ära kasutada – siin on abikäe neli mõnusat kasutusviisi:

  1. Hoia ta käes oma kalleimaid – kodu-, auto-, töövõtmeid … ja ehk ei kaogi need enam ära?k2si 4 Uuelootuse
  2. Kas raha püsib sõbra käes paremini? Kõik mahapudenenud mündikesed on hea tema kätte usaldada, peost suhu elamine saab kohe uue mõtte – palju parema ;)!k2si3 Uuelootuse
  3. Tõeline rohenäpp ei karda oma sõrmi mullaseks teha. Vähenõudvad kaktuselised peaksid selles soojas peos ilusti oma elu päevade lõpuni elama (ära ainult unusta armastust ja hoolt!).k2si 7 Uuelotuse
  4. Nagu käest-kätte-valatult sobivad sõrmused tema rüppe!k2si 13 Uuelootusek2si 14 Uuelootuse

Seekord tuleb õpetus aga ingliskeelne ning kaugemalt internetiavarustest, sest selle, skulptuuritunnis tehtud imeasja, teostamine läheks koduste vahendite juures pisut keeruliseks, enne kaoks jaks ära. Aga üks toredamaid ja lihtsamaid alternatiive on tõenäoliselt see – teeks ehk teisegi käe? Sellise kausiga oleks aga nagu kogu maailm su peos! Või tee käe-kausike koos oma lapsega mälestamaks aegu, kui ta oli veel pisi-pisi, kui armas! Head meisterdamist – tahaks teiegi teoseid näha!

Q&A raamat-päevikud – Urban Outfitters ja Rahva Raamat; Liivakell – Pompidou muuseumipood; Pronksjas kaktusevaas – Hortes

“Tee rõõmsalt ise” vs. “Ah, las parem teised teevad”

DSC_6903Minu jaoks tuli ülekaalukas „tee rõõmsalt ise“ võit „ah, las teised teevad“ üle kergelt, see on mu loomusesse kuidagi kohe sisse kirjutatud, tõenäoliselt mängib rolli ka pärilik pean-teistest-erinema haigus. Siiski, on tahke, mille puhul tasuks igal paaril endal, kaaludes plusse-miinuseid, “tee ise” vs “las teised teevad”  võistluse võitja välja praakida.

Kes-kellega-käib on pulmatööstuse jaoks ilmselgelt väga oluline Ruja laul. Mistõttu oli mul kusagilt jäänud meelde kõlakas, et kui Mari käib Kallega ja Tiit Riinaga ning asi kipub lausa nii tõsiseks minema, et tavalise palju-õnne-sünnipäevaks-kimbu asemel tuleb tellida pruudikimp, siis tänu eessõnale „pruudi“ võib juhtuda, et arvele lisandub mõni peadpööritav lisanull. Ma ei julgenud seda teooriat ise hakata oma dieedil oleva tengelpungaga katsetama, kuid pulmadeks midagi tellides vältisin tõepoolest sõna „pulm“ – ei tea, kas meie pere jäi seega mõne nullirea juurdekasvuta? Seega võib Maril ja Kallel tekkida arutelu, kus tasuks kaalutleda, kas seda või teist tõesti osta/rentida või äkki lisada mõni päev oma pulmaelevusse midagi erilist ise meisterdades ja sedasi mõned kopikad kokku hoida?

Lisaks eelarvelisele osapoolele mängis selles matšis kaasa ka mu too, vist vanaisalt, suurima hea meelega päritud haigus – ma pean teistest erinema! Ma kohe ei suutnud ette kujutada vaatepilti, et minu pulma söögilaudadel ilutsevad samasugused morsikannud kui kellegi teise pulmas! Appikene, ma ei liialda, see oli päriselt ka nii – ma olin selle koha pealt üks rõõmus bridezilla, enda üle sai ikka kõvasti naerdud! (Etteruttavalt – ja nii oligi, et ei olnud neid samu morsikanne nagu teistel – naljakas jäärapäisus viis sihile.) Aga selleks, et oma armas pulmapäev oh-kui-meeldejäävaks ja toredalt omapärasemaks teha ei pea loomulikult KÕIKE ise tegema – piisab ka mõnest detailist – ise seatud lilleõis peigmehe rinda, ise kirjutatud-joonistatud kohakaardid või kangast, nööpidest, paberist seatud pruudikimp… Viimase puhul on eriti imeline see, et hoolika hoidmise puhul jääb see kimp teid saatma kogu teie abielu vältel (ehk elu lõpuni). Kas pole mitte tõsi, et päris lilledest tehtud kimbu säilitamiseks kasutatav meetod maksab ligi mitusada eurot – vau?! Samas tasub istegemise valikud hoolikalt kaalule ritta seada – kui alguses mõtlesime, et võiks ju pidada nö piknikupulma, kus külalised toovad kingi asemel söögipoolist, siis selle idee summutas siiski soov pakkuda tipprestorani tasemel maitsvat ja mitmekülgset toitu, kus kõhu saaks täis nii taimetoitlased ja veganid (pruudi soov) kui ka Kalevipoja mõõtu lihasööjad (peiu tahe). Sellega kadus ka jällegi üks ülisuur, ja tundub, et meie jaoks ka prioriteetne, murekoorem meie õlgadelt, viuh. Soovil peopaik ise kaunistada on samuti kopatäis plusse-miinuseid – meil vedas – oli oma aed, mida võisime lausa nädal enne pidu hakata kaunistama (ja umbes nii oligi). Kui poleks olnud imelisi sõpru, kelle musklid ja taip meid selja taga toetasid, poleks me sellega tõenäoliselt hakkama saanud. Ja olgem ausad – iga normaalne pruut (vaevalt, et ka peigmees) ei tahaks nädal aega järjest mudas mütata, rõõmsalt nutta ja paaniliselt naerda samaaegselt ja olla üks veerev stressipall. Siis on ikka kordades lihtsam leida mõni enam-vähem valmiskoht või palgata tore meeskond sinu ideid teostama. (Niimoodi vist uuesti ei teeks – aga tagant järgi ei kahetse ka :)!)

Seega – tasub kaaluda, mida siis ikkagi teha ise ja mis jätta professionaalide kätte, et ise võrkkiiges oma viimseid vallalise päevi veeta. Meie pulma näitel jaotusid need aga sedapsi:

Ise tehtud, armsalt tehtud – jääge liinile, sest kõigist neist tahaks ma teile pajatada:

Kogu korraldus – kaotatud närvirakud ja uued hallid kiharad peas olid seda tegelikult väärt… vähemalt osaliselt

Eelkutse

Kutsete kujundus

Külalisteraamat

Küsimustikud

Pruutpärg

Pruudikimp (õigemini pruudiõis)

Teeviidad

Päevaplaan peopaigas

Fotonurk

Õnnitluspaik

Peokoha kujundus – kogu krempel (abikäed nõutavad, kuid eeltöö saab ise enne ära teha)

Laululeht kirikusse

Tänukingid abilistele (nad on seda väärt!)

Nime (äraandmis) kink isale

Apteegi nurk

Värvimispaberid lastele

LaurajaJaanus-5430

Kui sul on nii toredad sõbrad nagu meil, siis aitavad nad sind nende detailidega:

Pulmaauto (sellest nunnust on mul üks tore lugu)

Kirik/tseremooniapaik

Joogipoolis

Magusalaud, mmm (joogi- ja magusatrallist saab varsti lugeda!)

Floristika laudade kohal (nii tubli, issi!)

Valgus- ja helikunst (seda suunda mittevaldavate heade sõprade puudumise puhul tasub kindlasti tellida vastav teenus professionaalidelt, ise ei tahaks ju üldse pulmapäeva hommikul kusagil lae all veel ronida. Aitäh sõbrad Mari-Riin, Emil, Arbo ja Mait – vau!)

Fotosein

Joogipurkidele siltide lisamine (tükkkk tööd)

Lastetelk ja lauamängupõrgu (ups, asjad võtsid ettenägematu pöörde ja lastetelki nautisid hoopis täitsa täiskasvanud ja lauamängukuuris veetsid aega nooremad külalised)

Kinkepakikesed kõõõõõõõõigile külalistele

Pruutpaari ööbimistelk (tänu kõige meisterlikumale isale, sai see lausimeline – nagu oleks Pinterestist välja tulnud!)

Nagu öeldud – peokoha kujundamine

Mängud – kuna “päris pulmaisa” asemel aitas meid organisatoorsete asjadega sõbrake Jaanus, siis tasub ka mängud välja karjuda mõnel sõbral, et enda häält ja energiat hoida

Muside (traditsioonilisem inimene lugegu: pruutneitside) lillepärjad – nemad ise käisid hommikul põllal kapsamas ja tegid saadustest niiii ilusad pärjad  – niiiii tublid!

Uuele pruutpaarile kingitav lillepärg – kui õu on lilli täis, siis tasub seda vaid sõbrantsile mainida ja ongi ta sellega juba sinu poole jooksmas! Aitäh Pirjoke!

Disko – tunnistan üles – ma jäin ajahätta ja ei jõudnud ise öist playlisti kokku panna. Aga see õhtu tõestas vastupidist minu eelarvamusele juutuubidiskode kohta – see tegelikult toimib, kui Sul on hea muusikalise kuulmise ja maitsega sõbrad! Kuidas siis teisiti, kui diskens kestis vist kella 8ni hommikul? See risk läks õnneks, kuid tegelikult on targem oma lemmiklood enne kokku panna.

LaurajaJaanus-5488

Parem on usaldada professionaale:

Kutsete väljaprintReklaamiabi (see on tõsi, et väiketegijad suudavad pakkuda paremat kvaliteeti kui suured trükikojad)

CateringMr. Jakob (ausalt, parim söök ja inimesed, kellega koostööd teha üldddssssseeee!)

FotograafiaMarianne Ubaleht, Siiri Kumari

VideograafiaAntti Häkli

Laulatus toimus – Palamuse Kirikus Jaan Tamsalu juhatusel

Elav muusika laulatuselNUKU koor ja armsatest sõpradest koosnev ansambel (mõelge endale üks kütkestav nimi ja hakakegi seda tegema!)

Laulatuse algusmuusika – just meile loodud laul – sõnad minu emalt, viis ja harmoonia Martin Sildos, esitaja NUKU koor (kõige ilusam ja armsam lugu üldse!)

Laulatuse keskmuusika – võtke oma taskurätid – “Liblikas” NUKU koori esituses. Eeskujulike NUKU koori liikmetena ei saanud me isegi seal altari ees hoiduda oma lemmiklaulule mitte kaasa laulmast – ma arvan, et see oli selle päeva üks kõrgmomente! Jääb surivoodini meelde, kui mitte kauemaks!

Laulatuse lõpumuusika – selle sama kütkestava nimetu nimega ansambli juhi Aare Külama sulest, inspireerituna Mendelssohni pulmamarsist ja Kukerpillide “Ühiselust” – mida veel tahta?

Elav muusika peol – Lõõtspillidel Martin Müller ja Asso Int (kui tahad traditsioonilisema publiku tantsuplatsile ajada ning kui juhuslikult on vaja esimese tantsuna valsi asemel Reinlenderit kablata) ja Kadri Kasak & Co (kui tahad noored ärksad hüppama saada)

Peotelgid, söömis- ja istumisalused, välitualetid – kõik asjad sai aetud läbi Kemmerling‘i (juhtus üht koma teist, aga lõpp hea, väga hea!)

Saunamõnud – tünnisaun –Rendimind; telksaun – Mobiilnepuhkus (saunad on maapulma õnnestumise vundament)

Pojengid laudadel – Nurme Lilleäri st, kuid nii lihtsa “lilleseade” puhul nagu meil – pojengid ühekaupa pudelites – pole elukutselist kätt neid seadma vaja. Floristilt tasub aga küsida eelnevalt nõuandeid, kuidas lilled paremini säilivad ja siis sellekohaselt käituda.

PruutkleitVeronique salong Tartus. Kui alguses kaks rätsepa-sõbrannat mõtlesid, et oleme ägedad ja nikerdame selle pruutkleidi ise, siis seda preili õiget kohates ununes eelnev “teeme ise” mõte silmapilkselt. Sest see ta oli!

Õhtukleit paremaks tantsimiseks – õmmeldud parima sõbranna, Alice Tammela, poolt

Peiu püksid, vest, kikilipsBaltman

Peiu särk, taskurätt, sokid, mansetinööbidSangar

Peiu pintsak – üks lausimeline õmbleja Maimu, kes oli nõus sääärasest keerulisest kangast ilusa pintsaku meisterdama

DSC_6372

Pruudi kingad ja tennisedModcloth (asi on seda väärt, kuigi tollimaksud võtavad tüki su südamest kaasa)

Peiu kingad ABC king

Jumestus – tore kolleeg Kaarina Kriisa

Soengud – kõige armsam juuksur-õde Eva Verte – Hairgallery Verte (tema juurde minemiseks peate küll sõitma üle lahe Helisingisse (või talviti lausa Taisse), kuid see tasub end ära!)

Sõrmused – mis on meil kõige ägedamad ÜLDSE – Kärt Maran

DSC_7505

Ongi kõik või? Igatahes – soovitan rahulikult oma mõtted kaalu peale panna ja tasapisi hakata otsustama, mida ja kas teha ise ja/või mis jätta teiste kanda? On palju asju, millega me hoidsime sadu, kui mitte tuhandeid, neidsamuseidki kokku, kuid, kui ma peaksin selle kõik uuesti läbi elama, delegeeriksin ma kooordades rohkem ja jätaksin nii mõnedki detailid elukutseliste pulmaliste kanda. Kui aga mõni minusugune hull soovib sama rada pidi minna, siis julgustan seda sammu astuma – ise tehtud asju ei ületa miski ning see tunne jääb sind kandma terveks abieluks (elu lõpuni siis, nagu rääkisime)! Oluline on aga, et isetegemine jääks, tüütuks muutumise asemel, rõõmsaks sündmustejadaks ning professionaalse abi puhul usaldaksid neid inimesi rohkem kui iseend – pigem tee rohkem kodutööd, kui et näiteks kahvlid-noad ei jõua õigeks ajaks kohale või peaks sind muu säärane ilmatu krahh tabama. Ja – peaasi – et pulmapäeva mured teiste kanda annad – see päev on gadziljoniga nautimist väärt!

Fotod: Marianne Ubaleht ja Siiri Kumari

Tee ise: rohenäpu suupistetikud

rohenäpu suupistetikud 1+ UuelootuseRuttan nüüd suuutsu ajast ette ja näitan asju vastupidises järjekorras, aga ma kohe kuidagi ei kannatanud selle toredusega kauem vaiki olla. Juba vana hipide rahvatarkus teadis kõnelda, et kunstlilledest saab igasugu väga ägedaid ja boheemlaslikke kujunduselemente teha – psssst, varsti jagan teiega ka oma ideid – AGA kipub juhtuma, et lillenuppusid oksalt noppides jäävad lehed kurvalt otstarbeta. Siin tulevadki appi järjekordsed pidustused sel suvel (kuidas küll saakski ilma nendeta?) – augusti alguses korraldasin oma värskele kaasale üllatussünnipäeva (ma ei oska vist puhata?), kus sai snäkke-näkse haarata just selliste metsistunud suupistetikkudega. See mõte tuli kuidagi väga loomulikult, sest mida muud ühe looduslapse kasekoorest ja maalähedusest inspireeritud süldilauale ikka panna? Enne, kui suvi oma plätud varna paneb, soovitan tähesaju öödest viimast võtta, mõned sumedad sõpruskohtumised teha ning kostitada ja kaunistada need ikka pisut omapärasemalt. rohenäpu suupistetikud enne ja nyyd Uuelootuse

Vaja läheb:

suupistetikke/hambaorke

kuumaliimipüstolit

lilleõite projektist üle jäänud kunstlillede lehti

Kui lilleõitest meisterdatud raidkujud ja aktimaalid on valmis, siis hoia nende lehed heaga alles, sest just nüüd lähebki neid vaja! Eemalda lillevartelt lehed, liimi need püstoliga tikkudele ja ongi valmis! See on nii lihtne, et ainsa õpetussõnana palun teil oma sõrmi liimimisel hoida ja mitte ära kõrvetada! Lihtne, õhuline, kaanetüdruk.

rohenäpu suupistetikud 3 Uuelootuserohenäpu suupistetikud 7 Uuelootuserohenäpu suupistetikud 2 Uuelootuse

Suupistetikud/hambaorgid – Tiger; kunstlilled – Koduekstra, The Pier

Mis saab pärast ühelt põlvelt tõusmist?

Laura ja Jaanus-6045Foto autor: Marianne Ubaleht

Põlvele laskutud, jah öeldud – kas sellele üks-kord-elus-tundele järgneb nüüd pulmapaanika või -maania?

Kindlasti peab seal kusagil teispool ekraane olema ka keegi, kes, nagu minagi, ei olnud enneaegselt oma pulmapäeva detailideni planeerinud nii, et tee vaid üks enterivajutus ja pulmad ongi valmis!? Ma loodan vähemalt… mo peig muidugi juba teadis lapsest peale, mida tema tahab (kui armas!) … ja muide, tema oli see, kes järgmisel hommikul, kui minu silmad veel üliägedast rohelise kiviga kihlasõrmusest und nägid, hakkas külaliste nimekirja kokku panema – öelge nüüd, et mehed ei taha pulmi planeerida.

Aga tegelikult – mis edasi? Kuigi olen nii mitutki pulma aidanud korraldada ja kujundada ning käinud neist rohkemateski, on nad ju kõik nii erinevad (ja seda õnneks – kes ikka tahab mitu korda samas pulmas käia?). Peale “jah, loomulikult” ütlemist, hõiskas mu peas üks kriiskav-õnnelik hääl “jesss, ma teen kõik ise ja täpselt nii, nagu ma ise soovin!” See roosa mannavahust pilveke läks aga kohe psssssti katki, sest mind tabas reaalsus – aga kuidas ja mida ma siis üldse soovin? (Ahsoo – ja mida peig ka soovib?😉 )

#HAKKAME PLANEERIMA#

Inspiratsioon

Pulmaajakirjade ostu asemel avasin, esialgu kirglikult, oma kokku-lahku suhte – Pinteresti. Esimese tuhande klõpsuga hakkas meie suhe aga manduma – ma sain aru, et see ei saa vaid nii – teoreetiliselt – jätkuda. Loomulikult on ülitore, ja lausa vajalik, õppida teiste kogemustest ning mõista, kuiiiii erinevaid pulmi saab korraldada, kuid suur oht, lausa 101 % ma ütleks, on minna hulluks ja saada teineteisest valesti aru – Pinterestil on komme jätta endast väga ideaalne mulje, nagu kõik peakski täpipealt selline olema, nagu ta väidab. Vahel on parem olla mõnda aega lahus – saa aru, millist rada pidi minema hakata, prindi välja pilte, joonista-kirjuta ja siis jätka päriselus oma peikaga rääkimist ja minge omapäi edasi – saate hakkama küll!

Kui Sulle meeldivad aga pulmaajakirjad – anna aga minna – küsi oma mehele läinud sõbrantside käest ajakirju või osta neid kaltsukatest (neid on seal küll, ma tean!) ja rebi-kleebi neist just säärased pulmad välja nagu sa juba lapsena oleksid pidanud tegema ;)! Õnneks leiab pärispoe lettidelt ka mõningaid eestikeelseid pulmasuunitlusega ajakirju, kust on kerge leida nii a(s)jakohaseid ideid kui ka avitajaid-teenusepakkujaid.

Kuidas-kus siis?

Nonii, tõenäoliselt said interneti- ja ajakirjade lehtede vahelt aimu, kuhu ennast sellest pulmamaastikus paigutada? Minu meelest määrab peo stilistika ja meeleolu just selle asupaik – kas sa oled pigem mõisapreili saamaks mõisaprouaks, murueidetütreke, pimpomglämm- või põgeneme-kahekesi tüüpi pruut? Eestis käib paraku aga kohaotsinguga käsikäes pulmakülaliste arvu kalkuleerimine-sorteerimine – paljud mõisad ei suuda istutada ja majutada kõõõõõvvvasti üle sajapealisi pidulisi (uhke mõisa kõrvale telklaplats vist ei sobi ju?) – kuigi soovi ja võimaluse korral annab alati ka alternatiive ja lisasid juurde leiutada; pärast registreerimist armsalt restorani minnes on jällegi piirajaks see, et seinad pole kummist – kas keegi teab, kuhu restorani võiks julgelt üle 150 inimese koos bändi ja tantsuplatsiga mahtuda? Kuigi tegelikult leidsin päris ägedaid peopidamisvariante koos leiutamisvõimalustega ka Tallinnas ja mujal Eestis, siis jäi meile aga suuresti ette just see fakt, et tol kihlusjärgsel hommikul vaatas mu unistele silmadele vastu paber, kus poiss- ja tüdruklaste nimed kõrgusid üle k a h e s a j a piiri !!! No mis siis nüüd saab? Kui juba kutsuda, siis peaaegu, et kõik või? Ja ma muidugi sattusin just sellise mehe otsa, kelle pea sajapealine sugulasselts on lähedased nagu mesi maiasmoka sõrmil (see on kompliment!). See oli aga plussmärk minu õuele, kes ma hirmsasti tahtsin seda olulist päeva pidada oma kodus või peiu vanavanemate talus – ma ei suutnud end kuidagi ette kujutada võõra lõhna, olemuse ja tundega kohas, kus kõigi oma armsate ees eluilu tähistada. Kui peig oli ka nõusse saadud (sest tema nägi selles vaid suurt tööd ja muruniitmist.. ja tal oli muidugi ka õigus!) sai koht lukku keeratud – ja meie kaks korda sada pealine pidu toimuski peiu vanavanemate kodutalus – juhhõissa talupulmad (väikeste vintidega loomulikult, kuidas siis muidu).

pulmakutse 4 Uuelootuse

Esimesed reaalsed sammud

on oma kallitele sellest suursündmusest teada anda (hoiatan: see teeb asja ikka väga reaalseks.. ja mõnusalt hirmsaks!) Kui planeerid oma pidu mõnele suvekuule, mis teadagi täitub erinevate pidude ja reisidega nagu vihmaveeämber ja saab läbi kui… suvi, siis tasub kiiremas korras, enne päris kutset, saata sõpradele-sugulastele eelkutse, kus on kirjas vaid kõige olulisem: millal pidu toimub. See on aasta kuni pool aastat enne sündmust oluline, kuna te ju tahate, et kõik lähedased saaksid kohale tulla. Eelkutse on mõistlik teha e-stiilis ja saata kutsututele meilitsi – nii ei saa laastatud ei loodus ega kitsuke rahakott. Kui Sa ei tea veel oma peostiili (või värvi, kui soovid), siis on alati lollikindel kasutada info taustaks mõnd (ülinunnut, loomulikult!) fotot teist kahest.Aga saab ka teisiti – meie eelkutse sai mu käe läbi nii rõõmus nagu ma lootsin, et pidu saab (ja saigi!), kuid piisavalt abstraktne, et mitte reeta peo olemust.. olgu, tegelikult ma lihtsalt ei teadnud veel, milline pidu välja hakkab nägema (ma räägin, ma olin liiga kaua Pinterestis).Selleks puhuks sobiski akvarelliline lillemaailm imehästi, ja nagu tuleb välja, sai ka kooskõlla peo endaga!Pulmad, jah pulmad!Ehtsa postiljoni käega postkasti maandunud kutsed annavad külalistele aga juba aimu, millist pidu võib oodata. Seetõttu tasub nende tegemiseks või tellimiseks varuda küllaga aega ja detailid rahulikult läbi mõelda: kas tõesti minna klassikalise valge rada pidi või leida end mõnes muus toonis; kas tead juba tuua sisse mõni läbiv teema – koloriit, sümbol, tundmus; kas anda kogu info kutsel ära jms detailid. Meie puhul tahtsin teha elu nii meie endi kui ka külaliste jaoks võimalikult lihtsaks – anda kutsega kaasa nii palju infot kui võimalik. Oluline oli öelda kus-millal pidu toimub, mida külalised võiksid selga panna, kuidas toimub ööbimine, mida ja kas kinkida jne. Näiteks lõikelillede asemel sobisid meie pulma kui valatult terve autokasti täis kingitud potililli- ja taimi, puid ja põõsaid – nüüd on, tavapärase ühepäevarõõmu asemel, meil seda ilu mitmeteks aastateks nii meie linna- kui ka maakodus. (Imearmsad ideed on ka paluda lillede asemel tuua raamatuid või hoopiski lasta lilleraha annetada mõnele loomade varjupaigale vms – oeh, saaks vaid mitu korda abielluda😉 ) Meie kutse ise sai aga inspireeritud pojengidest ja tema sõpradest-sugulastest – täpselt nii, nagu ka pulmapäeval. Ma olen silmanud ka väga ägedaid pulmakutseid, mida kaunistavad illustreeringud on pidupäeval kaunistamas näiteks pulmatorti – sellised läbimõeldud nõksud annavad sellele päevale vaid sära juurde! Kutsete endi puhul soovitan julgelt kõndida traditsioonilisest valgest paberist mööda – katsetage ja proovige – ägedaid pabereid ja nende kasutusvõimalusi on hullutavalt palju! Et magusa peale veel magusam kirss tuua, siis tasub mõelda ka ümbrike vormistamise peale – meie puhul piiras küll kutse suurus – ikkagi A5 (loll on see, kes vabandust ei leia – ma oleksin võinud kõik ümbrikud ju ka ise teha😀 ) – kuid tavalist valget ümbrikut proovisin korvata ülisuure fondiga kirjutatud adressaatidega. Siiski – jällegi armas idee – kel pole kahesaja pealist külaliskonda, siis soovitan anda kutsed üle isiklikult – nende näod, kes kutse meilt isiklikult said,  ja see koosveedetud aeg on korvamatu! Pärast kutsete üle andmist saabki vaid oodata “jah, me täiega tuleme” vastuseid ja minna planeerimisega rõemsalt edasi!

pulmakutse 1 Uuelootuseymbrik Uuelootuse1ymbrik 3 Uuelootuse

Kutsete paberid ja ümbrikud – Zelluloosi paberipood

Tik-tik-tiki oma mälestusi

Tikitud foto 6 UuelootuseMa olen selles mõttes ikka väga traditiooniline inimene, kel fotoalbumid on ausees asjad ning millede täitmine nõuab palju kvaliteetaega ja raskeid kopikaid. Aga see on seda kõike igati väärt, kuna arvutiekraani taga erinevaid failepidi kontroll-effi vajutades keerduvad mu silmad enne krõlli kui mõne mälestustelaeka üles leian. Kuna aga jonnakus keeldub olemast normipiires traditsiooniline, siis tuleb ikka luua oma pärimus – ja seda seekord fotode tikkimise kaudu (hoiatus: see võib kujuneda väga sõltuvust tekitavaks!) Niimoodi fotosilma mälestuskildudele teist kihti luues saab ju omakorda neid toredaid lugusid edasi jutustada ja sedapidi lausa muinasjutte luua!

Vaja läheb vaid alg-algteadmisi niidist ja nõelast (ja sobivadki täiesti tavalised niidid-nõelad), päris tikkimismutt ei pea selle kunsti puhul olema (nagu näha!). Abiks on juba ägedad fotod, pliiatsiga märgitud täpikesed mida ja kuidas pildile lisada soovid (mida mina innukalt ei teinud, sest kannatus tikitud pilti näha oli nullipiires) ning armas mõte, mida jutustada manad. Eriti taibukas on seda meetodit kasutada piltide puhul, mis on pisut kannatada saanud (paber kulunud vms), sest siis saad ju katkisest fotost lausuue ja ta väärtust kõrgub jälle pilvini! Ära pettu, kui mõni pilt kohe välja ei tule – igaks juhuks võid proovitööks võtta kogemata kaks korda ilmutatud foto (millegi pärast on mul sääraseid juhtumeid küllaga) või pildi, mida tead, et saad alati uuesti ilmutada –  harjutamine teeb harjutajaks, seega lähengi tik-tik-tikkimaaa! Nüüd tuleb vaid mõelda, kuidas küll neid armsaid memuaare kodus esitleda? Olen teie soovitustele avatud, kui fotoalbum!Tikitud foto 8 uuelootuse17yw9kTikitud foto 1+ UuelootuseTikitud foto 5 Uuelootuse17yyw1Tikitud foto 4 Uuelootuse

Kuldaväärt suutäied

Järgmine suvepidu tulemas, aga särtsu napib? Paramparamparaa – tee selleks puhuks lihtsa vaevaga kullaväärtusega suupistetikud!kuldsed tikud enne ja nyyd Uuelootuse +Selleks sobivad imehästi mõnest jõulupeost-juubelist üle jäänud ikka-veel-indu-täis Kuldsed Lindid, mis tol korral täitsid fototausta auväärt ametit või kaunistasid saaja rõõmuks tema kingipakki. Suupistetikkudena kestab lintide disko aga kauem, sest väikest rõõmu jagab iga suutäis.

Mida vaja:

suupistetikke (Tiger)

kuldseid narmaid (tol ammusel korral ostsin need Maximast)

liimipüstolit

kääre

suupisteid, nom-nom

Kuidas?

Lõika narmastest umbkaudu 5-10 cm pikkused ja mõne sentimeetri laiused pundid (või ükskõik kui lühikesed-pikkad, nii kuis fantaasia juhib. Nt 10 cm pikkuste puhul on hea nad nö pooleks, ümber tiku, murda). Lase sorts liimi tikule (ära sõrmi ära kõrveta!) ning säti narmad sellele enda äranägemise järgi – siin on päris mitu erinevat võimalust, ma ei reeda neid, aga katseta neid kõiki – see on lõbus! Lisa veel kindluse mõttes sutsu liimi, nii et tiku-disko vormub ja eemalda samas ka üleliigsed tüütud liiminiidid. Korda seda vaid paarkümmend korda ja ongi peolaua kujundus valmis ning kõht vahepealsetest ampsudest õnne täis! Külalistele kindlasti meeldib!

kullast sn2kitikud Uuelootuse 2kullast sn2kitikud Uuelootuse 4kullast sn2kitikud Uuelootuse 6kullast sn2kitikud Uuelootuse 7

Kuldsed narmad – Maxima; Suupistetikud – Tiger; Lõikelaud – Nambe

Et kõik su hommikud algaksid päikseliselt …

k88giuks enne ja nyyd Uuelootuse… on tõenäoliselt vaja kõhul nurrrruvat äratuskella, head värskendavat kohvisõõmu ja köögiust, mida avades ei saa tulla halb päev! Et Sinulgi kõik igapäevaselt lõbusalt algaks, sega kokku vaid paar minutit oma elust ning pool pakki kontoritarvete poest saadavaid kleepsumummusid. Samal ajal kui kohvivesi keeb, ongi päikeserõõsad täpid end uksele seadnud ja elu saabki hea! Retsept toimib ka sinakashallide esmaspäevade puhul.

Juba kena uks teenib pisut komplimente juurde, vanakole sissekäik saab aga hoopis ilus. Minu jaoks oli see nagu proovikivi järgmisele uksetuuningule, sest eks aeg-ajalt tuleb ikka uusi uksi enda ees avada…

mummuline uks Uuelootuse 1mummuline uks Uuelootuse 2mummuline uks Uuelootuse 3mummuline uks Uuelootuse 4Kleepsud – Charlotte

Piilupostitus suurele rõõmule

L&J oks 15

See, mis toimus eelmisel reedel, juulikuu esimesel vihmapiisasärasel päeval ja imeudusel ööl, jääb vist mõneks ajaks mulle sõnulseletamatuks – te võite ju mulle rääkida ja pilte näidata, aga millal ma seda kõike uskuma hakkan, et päriselt – nii oligi!? Eks ikka iga pruut arvab, et tema enda pulmad on need kõikse ilusamad ja erilisemad kogu laane peal (ja nii see peabki olema!), kuid see oli ju midagi laususkumatut! Selles mängis rolli nii meie imeline peokoht (milleks oli otseloomulikult peiu vanavanemate talu – no kus siis veel sellist pidu pidada?), saatuse poolt märgiliseks kujunenud ilmataadi mäng, kõik need kakssada (!) külalist, lemmikuim NUKU koor ja meile loodud lugu (oeh!), maailma armsaimad pere ja sõbrad (kes tulid kõigi mu meeletustega kaasa kui üks mees, vau!), kogu iluolu, kõik-kõik-kõik ja muidugi inimene, kellega koos sai kõlava häälega “JAH” lausutud! Sellest kõõõigest on nii palju muljetada ja näidata, et ma pean säärasest suurest rõõmust lausa omaette alalehekülje siia looma. Sest ega ma teistmoodu saanudki ju, et lõviosa pulmapeost oli jonnakas-õnnelikus (elu)stiilis “mis-siis-et-olen-pruut-tahan-ikkagi-kõik-ise-teha” ning otseloomulikult “vana on palju parem kui uus”. Seega loodan, et saate sellest hullumeelsusest endalegi oma ilusaimaks päevaks (ja teistekski hetkedeks) mitme tasku jagu ideid ja õpetussõnu (sest tõepoolest – usun nüüd, et päris kõike ei pea ega tasu ka ise teha – kes ikka, kui omad närvid õpetasid.) Huuh, kogun nüüd end ja hakkan aga teiega seda pillerkaart jagama! Juhõiisssaa!L&J 17L&J oks 2L&J oks 8L&J oks 16++pulmadjahpulmad Uuelootuse5pulmaserviis 3 Uuelootusepulmad-jah-pulmad Uuelootuse 0pulmadjahpulmad Uuelootuse3pulmadjahpulmad Uuelootuse2pulmadjahpulmad Uuelootuse10pulmadjahpulmad Uuelootuse7

Fotod: Marianne Ubaleht, Laura Oks, Kadi Parve, Laura V.

KAFOs sajab lilli!

Suvi KAFOs 2 UuelootuseKAFOs sajab praegu lilli kui maitsemeeli peale õiget kohvielamust! Võta sõõm head-paremat kohvi, sule silmad ja need avades leiad end säärasest paradiisioaasist, kus silme ees võtab lillendama-virvendama! Kas see ei peakski alati just nii olema?! Soovitan seda sel suvel soojalt, või isegi et kuumalt.

Ja ppsssst! – sellised lillekardinad sobiksid kindlasti isegi mõne maalähedaselt elurõõmsa kodu akende ette või hoopis kaht suvist tuba teineteisest heatahtlikult eraldama. Mõnus boonus selle kõige juures on väga rahustav ja ainult heade mõtetega rikastatud nokitsemine. Sest ega ühe linnavurle elutoas ajutisel lilleaasal rätsepistes lilli teineteise külge õmmeldes midagi muud ei saagi ju tunda! Juhõissa suvi!

Suvi KAFOs 5 UuelootuseSuvi KAFOs 3 UuelootuseSuvi KAFOs 4 UuelootuseSuvi KAFOs 6 Uuelootuse

Idee ja teostus: Laura Verte

Fotod: Gerli Rand

KAFO asub Tammsaare Ärikeskuses

Kevad KAFOs

murumuna UuelootuseVeel nädala jagu saab KAFOs oma parimat kohvitassi nautida kevadiste murumunade saatel. Suviseks kohvikaaslaseks on aga midagi juba palju lillelisemat ja mänglevat. Tuleb üks tore suvi!

(Ja miks mitte kaunistada oma kodu järgmisel kevadel sarnaselt – suurte murulilleliste (üllatus)munadega!) murumuna2 Uuelootusemurumuna3 Uuelootuse

Fotod: Gerli Rand

KAFO asub Tammsaare Ärikeskuses

Aitäh papa Vertele suure teostusabi eest!